သမိုင္​း

Theme images by Storman. Powered by Blogger.

Text Widget

Sports

Gadgets

Blog Archive

Travel

Definition List

Friday, July 10, 2015

Interview with PS Haokip, President, Kuki National Organisation (KNO)

PS Haokip, Kuki National Organisation

Eimi Times in Kum 28 lhingta/upa Kuki Thingnoi gamvah kiloikhomna 17 kikhaikhomna Kuki National Organisation(KNO) lamkai luboh PS Haokip anakimupi’n Centre government in KNO toh Suspension of Operation (SoO) kum 1 suhsaobena ding’a Soikai dia akoulouna chung thu, 5th Hill District Council Election 2015 a State Govt. po Congress Political Party atosotnau thu leh Centre Govt. in KNO kihoupi ding’a koulou’a akoi thu hoa thudoh kibol holeh donbutna anei thuguol cheng hi mipi hetdin ahung kitahlang’e.
Eimi times (ET): Kuki National Organisation hi kum 28 upa ahitan, kum 28 sung Kuki ho Zale’n nadi Gaal manchah choiya nahin sat uhin India kivaihop naoiya Kuki ho ading’a iepi phatchom na kimu hitam? iepi jeh’a KNO in Movement anei Zale’n-gam, Kuki Land, Kuki State hi tulai’a kimin phahpoh lou’a um ham? KNO in State mu nading’a Govt. toh kihou ngai ahi natiuva Centre Govt. toh 2005 kum’a SoO nahin lah kal uhi kum 10 alhing tan hiche phatsung’a Kuki Sepai (Army) ho State mu nading’a Gaalvon kichoiya Gaal kap ding hon iepi atoh uva/ akikul khum naova anam mite ho adia iepi phatchom na tohdoh anei u vem?
PS Haokip (PS): KNO in kum 28 sung hin NSCN(IM) te jong Kuki te chung a agalbol uh asu thip un; Kuki nam sung a neocha cha kitha jing na jong tampi asuthip in Kuki te pule pa thinglhang leh dam leh phaicham gam ah cham na alen sah tan ahi.
KNO Movement Zale’n-gam tah tah hung soh vah ding in aum tai. Ajh chu Kuki te leh sopi 23 jen KNO ten ahin khomtup mai mai tai, hiho chu Kuki, Mizo (Lushei), Chin, Kachin, Karbi, Bodo, Kachari, Heimi, Nahen, Para, Makury, Lainau, Naowa, Singpho, Konyak, Zeliangrong, Rongmei, Inpui, Kabui, Khimnungan, Yimchunger, Phomand Mishing. Hiche sopi ho hi thakhat na kimatchet na iechen khom piu Northeast India, North and Northwest Mynmar (Burma), Chittagong Hill Tracts of Bangladesh chuleh Jingpho (Kachin) te Yunnan province China chen geija cheng khom iehiu ve. Hiche sopi chengse pi hin Kuki sopi ahiu akipah cheh un; Chavang Kut 2014 chun Moreh ah kipah tah in phachom pi ahung un, aban Kholmun ah tukum 29 January 2015 ah iki khom kit un ahi. Hiche khompi lentah ni kichai jou tuhin, nam lentah tah 6 akimu ben hiho chu Nagaland a Phom, Khimnungan chuleh Yimchunger ahiu vin; Assam a Bodo, Kachari leh Mishing ahiu ve. Mishing ho hi Arunachal Pradesh gei acheng lut un ahiu ve. Tuhin muntin na sopi cheng hin Chavang Kut 2015 bolkit ding athanop nau eihin thot jing un; hijeh hin mipi iethau anop leh Churachandpur Peace ground a 3 (three) days programme sem ma man kit ding hi niseh nisim japi aowgin ahi tan, Imphal MR ah manta pou te! Churachandpur ah Mang tau te! Ti ahi jeh chun Chavang Kut Committee aki form pan kit tai.
ET: Congress Govt. vaihop nanoiya Centre leh State ah SoO KNO in nalah kal’u kum 10 lhing ahitan, kum 10 sung Congress Govt. vaipoh nanoiya SoO Group aum KNO/UPF Political Dialogue, Talk la iema umlou’a Congress Govt. in kum 10 nahin lhep chat vei nung va, KNO in Political Party Congress I akon’a iepi kinep na nanei va, 5th Hill District Council Election 2015 ah Hill district ah Political Party Congress natosot u ham? Political Party INC ho akon’a Kuki State mu nading um nalai ham? Manipur Chief Minister in Independent day nikho 2013 kum achun Kuki te demand Kuki State hi nisa lhumlam akon sohdoh jong leh kipelou di, amulou diu ahi Kuki State anati naban’a kum 5 sung MP toukit ding’a KNO/UPF in nasotdoh u Pu.Thangso Baite MP Outer in SoO Group um ho achesa kum 5 sung’a Parliament tou na Kuki State amin phah khah em?
PS: Kum som sung hin KNO ten Pathen kithopi na tampi iemu un Pathen in sopi athah 22 chengse toh kihetmat na phat phatah eipeu vin, hiche phat pha kum 10 Congress ten eipeh jal un kakipana kaphong eh kati ahi. Leiset chung a hi chih na a khat le khat kiki tet or kiki lhem to mong ahin Congress te chung ah kalung hang chom poi, koi in joh koi ajo ham? Achai naleh kive naute kati hi chume.
Manipur CM in 2013 Independent Day nikho ama thusei nasei jong chu adih eh, ajeh chu ama peh thei ahi poi. MP pan jong SoO group ho ding representation Prime Minister apeh jong copy khat eina pen chuleh Parliament a jong asei ji ahi nai, Pathen in eiho ding phat agon lhung jep lou ahi.
ET: Election Politics thu’a KNO in BJP atosot lou jeh’a SoO naneipeh lou’u hiham KNO? Centre Govt. leh KNO kikah’a SoO kaile kailou chu pathen thu himai hen natin, tudin mun ah jong SoO Group nahi tapo vin, Designated Camp naneihou dalhah di nati lou u ham? Centre in SoO sukai dia KNO ahin koudi kinep na nanei nalai u ham?
PS: MDC Election kon chun BJP lamkai hon MDC candidate se BJP ticket lahsah in, chutileh BJP ten Interlocutor appoint kabolpeh diu dialogue kapat pi diu ahi ahung tiu ahi. Keiman kadonbut na chu Kuki mipite ajeh neilou vin KNO ding bou gel nan or keimaho phatchom na ding mai mai ding in pui le pong kate. Congress a kon na BJP kakhel ding nadei juleh BJP ten Manipur thinglhang gamsung ah 6th Schedule tu a pat implement kiboldiu ahi tai ti, phongdoh masau vin, chute ahi vangleh BJP a kakhel sah diu ahi kana ti ahi. Hinlah BJP ten hichu hahsa asah jeh un party abang bang in achen hijeh a chu SoO eikaipi lou vu himaithei ahi. Hinlah KNO ten Congress hihen BJP hijong leh Support tum akinei chom poi. India government amahon a represent uh ahi jeh a chamna a umthei na ding a Government po pen pen sei sei a ki um ahi joi.
Pathen thu himai hen kati na pen chu kalungdon man a kasei hilouvin Pathen in Manasseh chate nahiuve Zale’n-gam kapeh diu ahi tai tia eihetsah uh toh kilhon a aphot chetsahna a Kuki sopi nam 22 athah eipeh beu ho jala kasei ahi.
Designated camp kanei hou hi Centre government leh state chuleh Indian Army toh kinopto na ahi. BJP ten dalhau vin ati ngamlou diu ahi. Nahet diu chu MOLTUH Chandel a Indian Sepay 18 athi chun ajeh pen last chu NSCN (K) ten Cease-fire abrogate abol jeh peh uh ahi jeh chun last chun Prime Minister in Home Minister question aboltan ieti dan na ceasefire abrogate nabolsah uh ham? Tin doh chil na anei tan news ah iena mucheh un ahi. Chuban in KNLF cam designated camp chu akilahdoh jeh a gambeh ong ta hiche mun na kon na Galguh bolho hung a Moltuh a ambush tou va sepia 18 thi chu mitin het ahi. Chuti ahileh KNO designated camp hijat pi vacate akibol leh Khaplang leh aloihon muntin KNO dalhah na ho a kon na hung sunglhau va India sepia muntin na ambush abolthei ju ahi.
Hichu India government tijatah ahiu jong nahet tha diu ngai ahi. Hijeh chun India government in tutah a KNO te ieti nama jongleh SoO kaipi lou va akoi lou ding chujongleh Camp dalhau vin ati lou diu ahi. Tu naicha jong chu Police leh Army hon designated camp jouse angai ngai in verification aga bol jing un ahi.
ET: Centre Govt. in KNO ho tunichen’a SoO suhsao ah Suikai ding’a kou na ahin aneilou u, KNO noiya Arms wing 17 ho’a Kuki Army nachapang hotoh maban’a iepi toh gon nanei ah iepi lampi’a Kuki Army holeh Na nam mipi ho puidi nati hi tam? Oleh Gaal manchah suging’a Indian sepai dou pat ding nati ji chu pat ding tohgon nanei hitam?
PS: KNO te strategy hi achombeh ahi bouve. Kuki te leh iesopiu nam 23 hin kingailut na khao dettah a Pakai Pathen kikan khom masat sah ding kigong masa ahi. Iechen nau iegam mu chu Northeast India, Yunnan Province China, North and North West Burma and Chittagong Hill Tract of Bangladesh ahi. Hiche ie position uh ahoi dan hi India ten ahin hatchet teng uhleh Kuki state lentah tunia iechen nau Manipur toh ahin jopmat diu chu Nagaland a 5 (five) Tribes, Assam a 4 (four) Tribes chuleh Arunachal Pradesh a 2 (two) Tribes ho chenna se Kuki state a eihin phondoh peh diu anailam tai. Ajeh chu Arunachal Pradesh jong China ten ahin chu phat a India Government in gangtah a Indian State khat a aphondoh jeng ahi; amahon state thumlou ahiu ve. China ten ahin suhling teng uhleh seitam lou vin Kuki State hung chomdoh tah tah kati mai je. Hiche jong chu avaigei beu leh Zale’n-gam ietiu pau hin alhun den diu ahi.
India government keima hileng chunga kasei state li a Kuki te chenna se Kuki state a ka recognized loi ding chuteng Kuki te sopi chenna China, Burma leh Bangladesh mun se Kuki te India mi ahi jeh un asopi teu chen na se India hiding ahi katia kachu ding chutia chu Indian Territorial expansion policy a Kaman chah ding ahi. Hinlah kamu dan in India te hi a ngongkai (slow) kasa behset un laplou lapmah in ahin lap diu, Kuki Zale’n-gam joh hung pengdoh loi ding in a um tan ahi.
ET: Manipur thinglhang thingnoi gamvah kiloikhom naho’a lamkai luboh hon akam va apotsah jing u, ajui lou’a akoi jeng u khat “Unity” kiti hi ahin, iepi jeh’a Kuki Thingnoi ho Unity min aphah thei uleh “Unity” aum thei lou ham? Itih leh Unity dihtah chu ahin pohdoh va, Thingnoi hojouse Unity ahi ta dem?
PS: Kuki nam ding gelkhoh lou va eima phatchom na joh iekhohsah laiseu vin kipumkhat na umpon te. Kuki sung a nam natong lunggel theidom se KNO a kiki loikhom ahi tai. Tupet a angaicha chu nam 23 ho kiloikhom ding bou thupi ahin, Manipur a sopi umkhom se se kiloi khom tei tei ding ti thupi ahi tapoi. Pathen vet dan a hi Manipur a umse hi khat iehi bou un, eimaho kitumsah jal hin sopi khat iehi nau chuleh ichen nau igam leiset uh su khen thei chom pou vinte,ti katahsen tai.
ET: British mikang ho noiya Kuki milui hon malcha leh thingkhu, suongtum ah Zale’n gaal ana sat thei uleh, KNO Organisation noiya Arms wing 17 hon Zale’n-gam Movement chepiu va, Galmanchah India Army choisang’a hoijo kining lhingsel leh Kuki Army lhingset ah nanei u ahin, na Movement u Zale’n-gam chu gaalman chah’a nophat hitalou ham? Army naneihon galmanchah toh Zale’n-gam Movement chu hinno uhen lang thu lela seidi hon aseiphat u hitalou ham? KNO Orgaisation in Zalen gaal kap nading’a kigottup na avat e natiu nalai ham? Oleh molbong lou’a gulthi hen natiu ham?
PS: Kaneo a pat kathilbol khat hi alolhin thei na ding a mun tampi or lampi tampi a kitup tah a jotei tei ding a kabol ji ahi. Hijeh a chu ZoRO min na Mizo leh Chin, Manasseh min na Kachin te Khaplang te leh adang nam 22 ho toh det chet na kiloi khom na kasem lai tah ahi. Hiche sopi 30 val toh kitoh tah a iepan khom teng uhleh UNO chen na iethu uh kikhangsang ding ahi tan India leh Burma/Myanmar ho sophah hitapon te.
- Interviewed by Lalboi Gangte | Published in Eimi Times date July 5, 2015 issue

No comments:
Write comments